Kolmapäeval oli minu ema Tallinnas ja tuli ka Ethelile õhtul korraks külla. Ja järsku tuli ta enda meelest jube heale ideele: “Ethel, kas sa tahaksid managa kaasa tulla?”

Mis arvate, kas Ethel ei tahtnud??? Loomulikult tahtis! Ja mina ei saanud enam “ei” ka öelda, kuigi olin pool tundi nii kahevahel, sest laps puuduks siis 2 päeva koolist. Aga kuna Ethel oleks mind järgmised 25 aastat vihanud ja minust voodoo nuku teinud ja nõelu täis torganud (või siis lihtsalt oma Monster High’le nõelad sisse häkkind mõeldes sellele, et see olen mina), siis mul ei jäänud varianti.

Voodoo nukk või Lalaloopsy? 😀

Kirjutasin lapsele puudumistõendi. Mana siis lohutab Ethelit: “Ara muretse, sa võid homme kooli emme tundi ka tulla!”.

Mina: “EMME tundi???”

Mana ei saa midagi aru, mis valesti ütles…

Mina: “EMME tundi??? MINA olen tema ema!!!”.

Mana: “Aa jaaaaa, vabandust, MANA tundi tulla”.

Normaalne ema mul või? Röövib minult mu lapse ja hakkab juba minu ees end tema emaks kutsuma!!! 😀