Olen John Newmani suur fänn, eriti tema plaadi Tribute fänn, aga ka tema andekuse, hääle ja nooruse. Kombo fänn. Tema ja Rudimentali kombo on mulle ka väga peale läinud – “Feel the love” on mul ikka kõvasti kuskil ketrand. Kuigi suur hitt “Love me again” on see, millega ta minu silmis nägupidi tuntuks sai, siis mulle meeldib kõige rohkem tema lugudest “Easy”. See on minu jaoks transilugu. Transilugu – lugu, mis võib viib mingisse transsi… Lugu, mida äkitisi ja ootamatult kuskilt kuuldes (a la kaubanduskeskuses) tarduks ja nutaks sisemiselt õnnest.

Tegelikult ei läinudki mina Õllesummerile, vaid John Newmani kontserdile. Otsin piletid endale ja Kaisale kohe, kui kuulsin, et ta tuleb. Olin ka veits imestunud, et sellise klassi staar õllesummerile tuleb, tavaliselt käivad seal peibutuseks suured artistid küll, aga need, kes olid “suured” 15 aastat tagasi. John on aga popp praegu ka!

Läksime sõbrannaga kohale kaks tundi varem, et okei, jalutab siis ikkagi korra ringi ka, sööb midagi ja läheb siis võtab laulukaare all koha sisse. Tuiasime siis inimeste vahel ringi ja poole tunni pärast märkasin, et mul on kael ja õlad täiesti kanged, olin neid kõiksee aeg pinges hoidnud, sest see vaatepilt ja INIMESED, kelle massi me väravatest sisse astusime… No ütleme nii, et ma polnud AMMU selliste inimeste keskel viibinud. Eesti inimesed, te ütlete. Jaa, õigus, aga siiski…

Ma pole väga rahvamasside ürituste külastaja, aga eks ma siin Kalamaja päevadel, tänavatoidufestivalil ja mõnel Saku Suurhalli kontserdil olen käinud küll… Kalamaja festivalidel on enamjaolt olnud noored pered, hästi palju väikseid lapsi. Keegi pole mulle juba väravas kanna peale kukkunud, näkku suitsetanud või õlleklaasiga jokkis peaga näkku lärmanud, kuigi mõlematel üritustel on müüdud õlut ja toitu täpselt samadest putkadest. Ma ei taha kõlada snoobi või küünikuna, aga vaatasin seda massi ja issand kui palju oli nii noori kui vanu rullnoka stereotüübis mehi, kes liikusid kambakesi, mitte enam eriti sirgelt, õlleklaas ikka käes, suits hambus ja ilkusid omavahel nalju teha stiilis: “Oi näe, mu “KALLIS” naine helistab…”, millele järgnes kollektiivne rullnokanaer ja telefon tasku tagasi. Jäle!

Kontserdist aga… Selge ons ee, et Õllesummari raames ja kökatsi lavaga ei saavuta isegi John Newman sellist efekti, mida ta saavutaks siis, kui see olekski TEMA kontsert näiteks Saku suurhallis. Eks neid live‘sid on youtube’st nähtud ja võib iga suure staari puhul ette kujutada. Õllesummeri publikust mingi suur osa oli aga sellised inimesed, kes võibolla väga Johni ei fänna, aga kuna olid juba Õllekal, no eks siis muidugi tulen kaen oma silmaga ära. Mis sellisest publikust oodata? Õnneks rahvas lava ees siiski kargas ja karjus ning ei ütleks, et rahvas käima ei läinud. Küll aga häirisid mind taga pool ja külgedel suvalised mölisejad (kelle lärm laulukaare all kuidagi veel võimendus?) ja edasi-tagasi voorijad, kes kogupubliku hingestatust ühelt poolt nullisid, või rahulikumat taga pool nautijat konkreetselt häirisid. Saku Suurhalli kontserditel ma sellist asja täheldanud ei ole, et taga pool ridades mingi möla kontserdist üle käiks.

Naljaviluks olgu öeldud, et meie taha istus Olav Osolin, kes enne kontserdi algust ka muidugi oma kaaslastega olukorda kommenteeris… Korraks mõtlesin, et krt, ta on IGAL POOLT telekas asju kommenteerimas, nüüd üks kontert, mida tahaks rahulikult vabas õhus nautida… ja ta tuleb ning istub selja taha jälle kommima 😀 Õnneks ma teda kontserdi ajal siiski ei kuulnud 🙂

John ise oli veidi pontsuks läinud, aga mind see ei häirinud, et ta siluett meenutas vana Tõnu Trubetskit, mitte noort 25 aastast John Newmani. Tüüp möllas laval paarist lisakilost hoolimata sedasi, nagu saaks kohe südari. Taustalauljad olid lihtsalt super ja kõige rohkem meeldiski mulle see esitlus, kus need kaks naist alla lavale Johni kõrvale tulid ja laulu koos tema ja bändikaaslastega, mikrid käes, rokkisid. Bänd iseenesest jäi kuidagi varju, aga see on täpselt see väikse mõttetu lava teema. Suure lava peal oleks see lahendus ja show kindlasti midagi muud olnud. Ka ekraanid kahel pool olid selle ürituse jaoks liiga väiksed. Usu mind, kui need on parajalt suured, siis sa ei adu nende vajalikkust, aga kui need on umbes sama suured, kui mu kodu telekas (ja meil pole väga suur), siis sa saad aru, millest ma räägin.

Kui paljud ilmselt arvavad ja äkki ka nüüd meedias kirjutavad, et John Newman ei täitnud lava, siis mina ütlen, et talle jäi see lava hoopis väikseks!

Kas käisite Õllesummeril või kontserdil? Kuidas üritus ja kontsert meeldisid?