Käisin Bless This Messis (LINK) kleite proovimas. Ammu on need õmblejad-tüdrukud ja nende tööd mulle silma jäänud ja olen nende välja pandud fotosid kleitidest Facebookis pikalt jälginud. Kuni siis lõpuks tekkis see moment, et tahan ka!

Stuudios ei olnud kohal seekord õmblejaid endid (saan aru, et vahel nad ikka on seal), vaid keegi teine tüdruk. Ja seekord ma üldse ei taha millegi kallal tegelikult norida, sest kleidid olid imeilusad ja stuudio hubane, kuid see tüdruk seal kohapeal… Ohh, ta oli nii tülpinud ja tüdinud olekuga. Keerutas hammaste klõbistades suus karamellkommi ja suhtles täpselt nii palju, kui tema poole pöörduti. Rimi poe kassas oleks selline olek ehk okei, aga sellises väikses mõnusas ja natuke personaalses stuudios…

Kui mina oleksin selle koha omanik ja näeks kuskilt salakaamera pealt, kuidas see tüdruk külalisi vastu võttis, ma oleksin väga pettunud. Tuli mingi tore vene rahvusest paar (nad küll rääkisid eesti keeles)… Tulid kindlat kleiti vaatama, aga see oli kahjuks vale number. Naine siis küsib, et kas oskate äkki midagi muud, aga sarnast, meile soovitada. Ja talle vastati külmalt ja kergelt üleolevalt: “Kõik, mis siin on, on väljas!” Umbes, et vaadake ise. Pärast seda lauset müüja siiski hakkas midagi välja pakkuma, aga kõik see käis nii nagu ootaks juba, millal koju ära saab.

Mina otsustasin kohe, et mina ei lase end sellest suhtumisest häirida ja kuigi mul oli tunne, et need minu paar küsimust tüütavad seda tüdrukut, siis noh… Nagu ütlesin, otsustasin, et ei lase end häirida.

Mõned pildid siis ka, mis proovisin 🙂 Jumal üksi teab, miks ma kikivarvul olen 😀 Lemmik oli see musta valgega, aga see oli niiiii pidulik (ja puhvis).

Lõpuks ma hoopis tellisin kleidi jasee peaks jaanuari keskel valmis saama. Sellise kassuga (Pimedate Ööde Kassi Kleit):

Proovisin numbri suuruse pärast sama lõikega roosat, aga roosa väga peale ei läinud, nagu mu muigest välja lugeda võib 😀

Ühesõnaga, väga kift, ühe kleidi tellin veel… Mõtlen veel mis lõige ja ilmselt saab ka mingi ägeda kanga valida!