Ma muidugi liialdan, aga eile õhtul, mil ma teadsin, et homme tuleb kiire päev, kuhu pean mahutama ka oma hambaarstil käigu, juhtus meil peres meditsiiniline katastroof.

Meditsiiniliseks katastroofiks võib kutsuda olukorda, kus:

  1. Avastad, et su kassil on kõhus auk. Meie Jinxy steriliseerimisõmbluse viimane niidijupike töllerdas sellest august välja ja no mis ma ikka kirjeldan. Helistasin kohe Loomade Kiirabisse: “Tere, mul on kassil kõhus auk, mis ma teen?”. Ühesõnaga, kui teie kassil on kõhus auk, on kaks varianti – kas kohe minna elavasse järjekorda või järgmine päev minna elavasse järjekorda. Läksime kohe, auk on tal siia maani, aga ka salvid ja antibiootikumid.
  2. Tõded, et su lapsel on tõenäoliselt põiepõletik ja sul on vaja hakata möllama proovide viimisega. Tõdesin ka seda, et 7. aastasega ei pea enam mõõtma palavikualandajaid/ valuvaigisteid mingite kehakaalude järgi milliliitritega mingitesse mõõtetopsikutusse (veel hullem jamada küünaldega!), vaid piisab lihtsalt poolest ibukast. (Lihtsalt jälle väike reality check, kus mõistad, et su laps ei ole titt vaid inimene).
  3. Avastad, et su lapse üks silm vaatab mingil lambihetkel lambi kohta. Liiga palju nutitelefoni? Lihtsalt kõõrdsilm? Lazy eye? Seega – silmaarst!
IMG_4053

Meie Jinxy. Noh, see rõve karvadeta kass, nagu mul tööl mõned kolleegid ta kohta armastavad öelda…