Vaatamata sellele, et Ethel juba Tallinna Lennujaamas ära kadus (tegelikult oli minust 4 meetri kaugusel) ja mikrist üle lennujaama kostis: “Tähelepanu, Triin ***, palun pöörduge värav 13!”, oleme me edukalt Türgis pisikeses Konaklis, mis on 15 mintsa Alanyast.

Ega see ei olegi meil mingi super eneseleidmise spirituaalne reis ega mingi uue riigi avastamine. Aga see on meie esimene pikem puhkus/reis viiekesi ja suunatud ikkagi vaid meie LASTELE! Saage siis tuttavaks ka minu selle pere selle poolega, keda seni olen vaid niisama poole sõnaga maininud.

Mis siis lastele vaja on? Oscarile piisab näiteks 4 eurisest jalgpalliriiete komplektist. Ethelile piisab merest, kus ta 3 tundi järjest ujudes ära ei külmu. Lauraga on natuke keerulisem, tema tahab parasailingut. Koos minu või Karliga. Probleem on see, et me mõlemad oleme suht pussyd ja eriti, mis puudutab kõrgust. Nii et põhimõtteliselt peame meie Karliga kokku leppima kumb meist Lauraga läheb ja samas ka püksi s*tub. Kuna Laura on siiski tema laps, siis minul on eelised sellest pääseda suuremad.

Lihtsalt nett paneb näkku ja pildid ja vana arvuti aku, seega….

… Järgneb…