Käisin just läbirääkimiste psühholoogia koolitusel, kus koolitaja viskas nalja, et inimesed jagunevad kaheks – ühed on need, kes jagavad inimesi kaheks, ja teised, kes ei jaga.  Ma jagan praegu inimesed kaheks – ühed on need, kes ostavad endale kollased Timberlandid, sest see on moes, ja teised, kes ei osta.

Ma tõesti ei saa aru, mis kollase Timberlandi hullus see käima on läinud? Miks kõik JÄRSKU hulluks läksid? See saabas on olemas olnud aastaid, isegi aastakümneid. Kusjuures ma ei ütle, et kollane Timberlandi saabas on kole. Ei ole. Ma ei ütle, et ta ei ole mugav. On vist ikka! Ma ei ütle, et ta ei ole kvaliteetne. Minu teada on. Aga seda kõike on ka väga paljud muud saapad, mida me võiks kanda ja olla omanäolised (niivõrd-kuivõrd see meie ühiskonnas võimalik on, kui me just endale ise saapaid ja riideid ei õmble).

Mis massipsühhoos see on, mis paneb inimesi (kusjuures nii naisi kui mehi) TAHTMA välja näha täpselt samasugune? Kas pole naisele mitte õudusunenägu, kui ta on kutsutud näiteks mingile pidulikule vastuvõtule (või minu pärast kas või 24. veebruaril presidendi vastuvõtule) ja ta ilmub sinna kleidis, mis on seljas samale üritusele tulnud naisel, ja joob temaga püstijalalaua taga kokteilikest, vaadates mujale, nagu ta ei pane midagi tähele…

Jaa, me kõik kanname teksasid või näiteks ratsastiilis saapaid, mis olid/ ja on moes ja ka mugavad. Aga neid on miljon erinevat mudelit ja värvi ja me ei kanna kõik ühte sama asja. Aga vot kollase Timberlandiga tabab meid psühhoos, nagu oleks meile keegi mingit pulbrit näkku puhunud, mis paneb meid tegema teatud asju (lugesin, et Peruu kandis võib nii juhtuda…). Mina ei ütle, et ärge kandke. Ma küsin MIKS?

Või siis kandke seda Timberlandi, aga vaadake, kui palju muid ilusaid omanäolisemaid mudeleid on. Ärge olge kloonid.