Eesti Laul vol 1 – lemmikud ja vähem lemmikud

Kristallkuul tegi postituse, kus kommenteeris Eesti Laulu esimesi uusi poolfinaliste ja laule. Ma nägin, aga ei lugenud nimme ta postitust. Läksin kohe ka ise kuulama. SIIT saab. Pärast on huvitav, kas meie maitsed ka ühtivad või mitte. See aasta on jälle põnev – Antsud küll ei osale seekord, aga Antsude laulja Aile osaleb Etnopatsy bändiga ja loomulikult ma hoian neile ka pöialt.
1. Elina Nechayeva “La Forza”
Isiklikult ma ei suuda 3 minutit sellist asja kuulata, olgu see nii kvaliteetne ja “ilus” kui tahes. Eesti Laulu tahetakse muidugi teha mitmekülgseks ja igale maitsele, aga ma arvan, et see ei peaks olema eesmärk omaette – leida võimalikult palju eristuvaid lugusid. Ikka häid lugusid! Meloodia jääb isegi meelde, aga powerit minu jaoks ei ole, on kiljumine. Ma juba tean, et ta oskab seda. Arvan, et edasi ei pääse, aga mine tea, äkki kõik kiljumise fännid aktiveeruvad, nagu näljaunne suikunud zombid, kes järsku vere lõhna tunnevad.
2. Desiree “On my mind”
Suvaline sagimine. Refraan sobib hästi sellise elulise koha soundtrackiks, kus keegi üritab kaubanduskeskusest läbi rahva summa minema pääseda. Surub end vastuvoolu läbi inimeste, palav, tahab minema, õhku pole… Ja siis järsku laulu lõpp – huhh, pääseb välja, saab hingata. Vaikus! Soundide vastu ei ole, aga mitte midagi huvitavat need soundid kokku ei moodusta.
3. Miljardid “Pseudoprobleem”
Paneb kohe kuulama. Sõnad! Pole sellised lamp-pamp riimid. Hoopis friiki ja äge. “Mul on vaja anda oma kõrvad, et kuulata….”. Refraan on kummitama jääv, nagu oma ajal Leslie Laasneri “Kassatshekk”. Haigelt loll lugu. Mõlemad. Pseudo. Saab edasi!
4. Stig Rästa “Home”
Nagu VÄLISMAA! Nagu natuke Ed Sheeran. Nagu Passanger! Sõnad on muidugi väga imalad, aga sõnade valik ei ole päris selline “beibeeee, beibeee, ooooo” ja Stig hääldab sõnu ägedalt, R ja S tähte eriti. Hitimasina produkt. Rohkem ei ole midagi öelda. Vähe ei saa edasi?!
5. Tiiu x Okym x Semy “Näita oma energiat”
Üritan eelarvamuseta kuulata. KUULATA. Sest noh, sõnad ju! Räpp. Räpis pidi cool olema, kui eesti keelsete sõnade rõhud lähevad riimide klapitamise tõttu segamini. Rõhud lähevad esimesele silbile näiteks. Mulle ei meeldi see, sest poliitikud räägivad nii. Õnneks siin väga palju seda pole. Krt, isegi pull lugu. Kõik oleneb, kuidas see laval välja paistma hakkab. See kas saab parem või paistab väga seitsmes bee. Näeb siis. Ei teagi, kas saavad edasi.
6. Aden Ray “Everybody’s dressed”
Kohe meeldib. KOHE! Esimesest taktist! Refrään on veel parem. Selline täiesti omas mullis lugu ja hääl ja laulja. Ma kujutan elavalt ette, kuidas see laulja võiks lihtsalt silmad kinni laval selle laulu maha laulda ja see kontakti mitte loomine olekski täielik kontakti loomine. Mul on ka seda kuulates silmad kinni ja ma vehin peaga küljelt küljele. Huhh. Ma olen nii läbi. Palun veel! VEEL!!!! Ma hääletan! Peab edasi saama! Lemmik! Sorry Stig! Kes on Aden Ray? KES? Ta räägib eesti keeles nii armasti, aga ta ei ole eestlane.
7. Sibyl Vane “Thousand words”
Sibyl Vane on minu vana lemmik. See tämber!!! Samas kõik tema lood on täiesti äravahetamiseni sarnased. Ma ei tea, kas see on halb või on see hea, nö bändi ja laulja käekiri. Natuke liiga raiuv muusika, et terve plaat korraga ära kuulata, aga niimoodi tükiti on selles midagi väga salapärast. Võiks edasi saada, nad on seda kindlasti väärt.
8. Etnopatsy “Külm”
Üritan siis objektiivne olla. Mulle meeldib selle loo refrään. Ei meeldi kohati sõnad, aga ainult kohati – “Vahel on külm, vahel on soe, vahel on nii, et miski ei loe“ – liiga lihtne minu jaoks. Samas kõik muu nagu meeldib! Rütmid! Pausid! Väga lahe! Pagan, ma pean jälle hääletama ju!
9. Iiris & Agoh “Drop that boogie”
Chipmunk üritab laulda Nicki Minaj’d? Ühesõnaga… EI! Ma ei ole lastelaulude fänn. Edasi ilmselt saab.
10. Vaje “Laura (Walk with me)”
Üritab midagi? Avicii? Ei mõju usutavalt, sest kokku on tuldud justkui mõttega teha midagi väga poppi ja siis on hakatud nuputama, mis see väga popp on. Kusjuures, kui esitus on s*tt, siis ma arvan, et ei pruugugi edasi saada.
Nonii. Mis on teie lemmikud? Ja mis täiesti mõttetu?
Päise pilt: pixabay.com




K
Esimene laul – nõustun, et powerit jäi puudu. Ma nagu ootasin , et millal siis tümps taha tuleb. a vot ei tulnudki. Teinekord isegi kuulaksin sellist asja.
Teine laul – veidike särtsakam, kui esimene, aga samas mitte meeldejääv ja ma usun, et euro suurel laval kaoks müra sisse ära.
Kolmas lugu – heh, igapäevaselt isegi kuulaks raadios.
Neljas lugu – meeldib. Kuigi Stig Rästa Eesti Laulu on juba natuke liiga igapäevane. Samas, ilmselt eelvoorust saab edasi ja ma ei imesta, kui ka lõppvõistlusele sõidab.
Viies laul – algus oli paljutõotav … kuni hakati laulma :S Ei meeldi … või siiski …
Kuues laul – hm … alguses meeldis, siis nagu venis ja lõpuks ikkagi meeldis kuulata. Teagi, kuidas võistlusel läheb.
Seitsmes laul – meeldib … kohe algusest peale.
Kaheksas lugu – olin skeptiline, kuid meeldib. Rohkem, kui Antsude eelmise aasta lugu.
Üheksas lugu – kuidagi … lapselik? Ma ei teagi on see Irise hääl või muusika. See “Hee-ee” osa paneb mõttes kaasa kükitama.
Kümnes lugu – segu 80ndates ja 90ndatest? Natuke kantrit ka juurde. Minu jala paneb tatsuma, näiteks kui autoga sõita kuskil pimedas pikka maanteed. Meeldib. Äkki saab edasi ka …
Eveliis
Ma olen vaid poole kõrvaga kuulnud ühte lugu, seda esimest – Elina Nechayeva “La Forzat”, aga pidin tulema kohe kommenteerima. Kui see naine saadet juhtis siis see oli katastroof, aga see laul pani mind kuulama, et vapsee, laulda ikka oskab ja väga hästi. Ma reaalselt jäin kuulama toda katkendit, väga meeldis, väga. Isegi nii, et ma mõtlesin, et aga miks ka mitte Eurovisioonile. Ma tean, ma tean, friik olen
ebaparlikarp
Ma arvan, et siin mängib rolli see, et Sa ei teadnud, et ta nii laulab ka on seda õppinud? Mina teadsin juba siis, kui ta sada aastat tagasi “Superstaari” saates üritas. Seepärast mul oli null üllatust, ma tean, et ta nii laulab, ta ongi seda õppinud.
Kristallkuul
Kuule jumala samma auku on meie arvamused 😀 High five! Olen täitsa nõus kõigega.
ebaparlikarp
Ma vaatan ka 😀 Cool!